Sõnavara

Keelemärkmik / 01

Üks hea sõna
muudab päeva.

Väike valik eestikeelseid sõnu, mida märgata, meelde jätta ja kasutada.

Olukorrast oma lauseni
Neli märki. Oma kõla.

Kas sõna tuleb meelde?

Tähendus enne. Sõna pärast. Proovi kuut kaarti omas tempos.

Leia tähendus

Otsingu juhend →

helge

Valge, rõõmus või lootusrikas.

Hommik oli helge ja vaikne.

mõtisklema

Rahulikult ja süvenenult mõtlema.

Jäin akna juures mõtisklema.

tasapisi

Vähehaaval, ilma kiirustamata.

Tasapisi sai tuba korda.

õdus

Mugav ja meeldivalt kodune.

Väike lugemisnurk oli õdus.

rännul

Teel, reisimas.

Rännul märkad uusi pisiasju.

kuma

Nõrk või hajus valgus.

Kaugelt paistis laterna kuma.

Pane lause kokku.

Vali sõnad õiges järjekorras. Vastus ei kao vea järel: võta viimane sõna tagasi ja proovi uuesti.

    Üks sõna, kaks olukorda

    Lause See tee viib parki räägib liikumisest. Lause Tass teed on laual räägib joogist. Sõna tee üksi ei ütle veel, kumba tähendust vajad. Vaata naabersõnu ja mõtle olukorrale: kas keegi otsib teed või valmistab jooki?

    Kirjuta samale lehele kaks väikest stseeni ning lisa kummassegi üks lause. Ära piirdu tõlkega. Märgi sõna, mis aitab tähendust valida, näiteks tass või park. Seejärel loe ainult lauset ja proovi olukord ise ära tunda. Kui mõlemad tähendused tunduvad võimalikud, lisa lausesse üks täpsustav sõna.

    Näide: Tee on pikk kirjeldab siin liikumiseks mõeldud teed. Tee on kuum kirjeldab jooki. Sõnad pikk ja kuum annavad sama kirjapildiga sõnale erineva ümbruse.

    Proovi ise: kirjuta sõnaga tee üks lause matkamisest ja üks hommikusöögist. Kontrolli, kas kaaslane saab tähendusest aru ilma sinu selgituseta.

    Sõna helge liigub näitelausest tähenduse ja meenutamiseni.

    Sõnapere ja sõnavorm täidavad eri ülesandeid

    Mina loen ja tema loeb sisaldavad sama tegusõna eri vorme. Lugeja nimetab inimest ning lugemine tegevust. Need sõnad on seotud, kuid neid ei saa igas lauses üksteise asemele panna. Sõnapere uurimisel vaata seetõttu lisaks tuttavale sõnaosale ka seda, mida sõna lauses teeb.

    Jaga leht kaheks. Ühele poole kirjuta ühe tegusõna vormidega laused, teisele poole seotud sõnadega laused. Nii saad eraldi kontrollida vormi valimist ja uue sõna kasutamist. Kui mõni kombinatsioon tundub kahtlane, jäta selle juurde küsimärk ning kontrolli enne järgmisse harjutusse lisamist.

    Näide: Mina loen raamatut. Tema loeb ajalehte. Lugeja istub toolil. Lugemine võtab aega. Esimeses paaris muutub tegusõna vorm, viimases paaris kasutatakse teisi seotud sõnu.

    Proovi ise: täida lünk Õhtune ... on mõnus sõnaga lugeja või lugemine. Siia sobib lugemine, sest lause kirjeldab tegevust.

    Kontrolli sõna kahes suunas

    Kui näed sõna vihm ja mõistad selle tähendust, oled kontrollinud äratundmist. Kui näed lauset Sajab ... ja meenutad ise sõna vihma, teed teistsuguse ülesande. Harjuta mõlemat suunda eraldi, et teaksid, millises neist vajad veel tuge.

    Vali kolm tuttavat sõna. Kirjuta igaühele üks tähenduse küsimus ja üks lüngaga näitelause. Tee esimene ring sõnu vaadates, teine näited kinni kattes. Võrdle vastuseid alles pärast katset. Pane eraldi tähele, kas sõna meenus ja kas lausesse sobiv vorm oli õige; need ei pruugi alati koos õnnestuda.

    Näide: kaardil on vihm. Selgitad seda oma sõnadega. Teises ülesandes täidad lause Sajab ... kujuga vihma. Tähenduse teadmine ja sobiva vormi meenutamine saavad kumbki oma kontrolli.

    Proovi ise: kasuta järgmisel kaardil sõna lumi ja lauset Sajab ... . Sobiv vastus on lund. Kontrolli pärast tervet lauset: Sajab lund.

    Väikesed sõnad, päris olukorrad

    Kaheksa harjutust aitavad siduda uue sõna olukorra, lause ja enda kogemusega. Võta korraga üks teema ning lõpeta väikese kirjaliku või suulise prooviga.